Isud ei ole nõrkus – mida su keha tegelikult öelda tahab?

Isud on üks peamisi põhjuseid, miks naised tunnevad, et nad „ei saa hakkama“.

Sa võid süüa korralikult terve päeva –
ja õhtul tekib vastupandamatu soov millegi magusa või soolase järele.

Ja siis tuleb mõte: „Mul pole distsipliini.“

Tegelikult on see üks suurimaid eksiarvamusi.

Isu ei ole iseloomuomadus. Isu on signaal.

Isud tekivad ajus, mitte „peas“

Isud ei ole juhuslikud.

Neid juhivad:

• veresuhkru kõikumised

• stressihormoonid

• unepuudus

• emotsionaalne ülekoormus
  
  

Kui keha on väsinud või stressis, otsib aju kiiret leevendust.
Toit – eriti suhkur ja rasv – on kõige kättesaadavam viis selleks.

See ei tähenda, et sa oled nõrk. See tähendab, et su süsteem otsib tasakaalu.

Füüsiline nälg vs emotsionaalne isu

Füüsiline nälg:

• tekib järk-järgult

• on leebe

• rahuldub erineva toiduga
  
  

Emotsionaalne isu:

• tekib järsult

• on konkreetse toidu järele

• ei kao ka siis, kui kõht on täis
  
  

Üks lihtne küsimus, mida endalt küsida:
„Kas ma sööksin praegu aurutatud brokolit?“
Kui vastus on „ei“, on tõenäoliselt tegemist mitte füüsilise näljaga.

Neli kõige sagedasemat vajadust, mis maskeeruvad isudeks

Praktikas näen, et isud taanduvad sageli neljale põhivajadusele:

1. Energia

Kui sa sööd liiga vähe hommikul või liiga ebaregulaarselt, otsib keha kiiret kütust.

2. Uni ja puhkus

Väsinud aju tahab kiiret dopamiini.
Toit on lihtsaim tee selleni.

3. Emotsionaalne leevendus

Kurbus, üksindus, pinge – toit aitab korraks tundeid tuimestada.

4. Vaikus ja piirid

Pidev andmine ilma taastumiseta tekitab olukorra, kus toit jääb ainsaks „minu hetkeks“.

Toit ei ole probleem.
Ta on lahendus vales kohas.

Miks keelamine teeb isud tugevamaks?

Mida rohkem sa ütled endale „ei tohi“, seda olulisemaks see toit ajus muutub.

Keelamine:

• suurendab stressi

• tõstab isu intensiivsust

• viib ülesöömise tsüklini
  
  

Toetav lähenemine küsib hoopis:
„Mida mu keha praegu vajab?“ Ja väga sageli ei ole vastus toit.

Kuidas isud päriselt vähenevad?

Isud ei kao tahtejõuga. Nad vähenevad siis, kui:

• söömine on piisav

• valgukogus on toetav

• veresuhkur on stabiilsem

• närvisüsteem saab rahuneda
  
  

See on protsess.

Väga paljud naised märkavad, et kui nad:

• lõpetavad pideva piiramise

• hakkavad sööma regulaarselt

• lubavad endale toetavat hoolt
  
  

siis isud kaotavad oma jõu.

Mitte kohe. Aga järk-järgult.

Isud ei vaja häbi, vaid kuulamist

Iga kord, kui sa sööd isust ja tunned süüd, kinnistub muster.

Aga iga kord, kui sa küsid:
„Mis mul tegelikult praegu puudu on?“
siis katkestad selle mustri.

See on oskus, mida saab õppida.
Ja see on palju tõhusam kui järjekordne reeglistik.

Kui sa oled aastaid olnud enda vastu karm, siis on arusaadav, et keha karjub.
Ta ei ole sinu vaenlane. Ta on lihtsalt väsinud. Ja kui sa hakkad teda kuulama, mitte vaigistama, muutub ka suhe toiduga.

Rahulikumaks.
Turvalisemaks.
Püsivamaks.