Kaloridefitsiit – mis see on ja kuidas see aitab kaalust alla võtta?

Sisukord

  • Mis on kaloridefitsiit?
  • Mis on kalor?
  • Millest päevane energiakulu koosneb?
  • Kui suur peaks kaloridefitsiit olema?
  • Kuidas kaloridefitsiiti arvutada?
  • Kas kaloreid peab lugema?
  • Kuidas teada, kas kaloridefitsiit töötab?
  • Miks kaalulangus aeglustub?
  • Kuidas säilitada lihasmassi?
  • Millal on kaloridefitsiit liiga suur?
  • Levinud müüdid kaloridefitsiidi kohta
  • Korduma kippuvad küsimused
  • Kokkuvõte 

Mis on kaloridefitsiit?

Kaloridefitsiit ehk negatiivne energiabilanss tekib siis, kui inimese energiatarbimine on väiksem kui tema energiakulu.

Lihtsustatud kujul:

Energiatarbimine < energiakulu = kaloridefitsiit

Kui keha ei saa toidust kogu vajalikku energiat, peab ta kasutama talletatud energiavarusid. Need pärinevad peamiselt rasvkoest, kuid liiga suure defitsiidi ja ebapiisava valgutarbimise korral võib väheneda ka lihasmass.

Oluline on mõista, et kaloridefitsiit ei pea tekkima iga päev täpselt samas suuruses. Kehakaalu muutust mõjutab keskmine energiabilanss päevade ja nädalate lõikes.

Näiteks võib inimene süüa mõnel päeval veidi rohkem ja teisel vähem, kuid olla nädala kokkuvõttes siiski defitsiidis.

Kas kaloridefitsiit on ainus viis kaalust alla võtta?

Rasvamassi vähenemiseks peab pikema aja jooksul tekkima negatiivne energiabilanss. See põhimõte kehtib olenemata valitud dieedist.

Erinevad toitumisviisid võivad aidata kaloridefitsiiti saavutada erineval moel:

  • valgurikkam menüü võib suurendada täiskõhutunnet;
  • kiudainerikas menüü võib aidata süüa väiksema energiatihedusega toite;
  • vähese süsivesikusisaldusega dieet võib vähendada mõne inimese söögiisu;
  • ajaliselt piiratud söömine võib vähendada söögikordade arvu;
  • Vahemere tüüpi toitumine võib toetada nii täiskõhutunnet kui ka südame-veresoonkonna tervist.

Ükski dieet ei tühista energiabilansi põhimõtet. Küll aga võib üks lähenemine olla konkreetsele inimesele lihtsam, tervislikum ja paremini järgitav kui teine.

Mis on kalor?

Kalor on energia mõõtühik. Toidupakenditel kasutatakse tavaliselt kilokaloreid ehk kcal.

Ligikaudu annab:

  • 1 gramm valku 4 kcal;
  • 1 gramm süsivesikuid 4 kcal;
  • 1 gramm rasva 9 kcal;
  • 1 gramm alkoholi 7 kcal.

Need arvud ei tähenda, et kõik sama kalorsusega toidud mõjuksid kehale ühtemoodi.

Näiteks võivad mõlemad järgnevad toidukorrad anda umbes 300 kilokalorit:

  • kana, kartul ja köögiviljad;
  • šokolaad ja magus jook.

Energia kogus võib olla sarnane, kuid mõju täiskõhutundele, valgutarbimisele, kiudainete saamisele ja üldisele tervisele on väga erinev.

Energiabilansi mõttes loeb kalorite hulk. Söögiisu, toitainete ja tervise seisukohalt loeb ka see, kust need kalorid pärinevad.

Millest päevane energiakulu koosneb?

Päevane energiakulu ei tähenda ainult trennis põletatud kaloreid. See koosneb mitmest osast.

Põhiainevahetus

Põhiainevahetus on energia, mida keha vajab elutähtsate funktsioonide säilitamiseks, sealhulgas:

  • hingamine;
  • vereringe;
  • närvisüsteemi töö;
  • kehatemperatuuri hoidmine;
  • organite töö;
  • rakkude uuenemine.

Põhiainevahetus moodustab tavaliselt suurima osa päevasest energiakulust.

Toidu termiline efekt

Ka toidu seedimine, imendumine ja ainevahetus vajavad energiat.

Kõige suurem termiline efekt on valgul. Organism kulutab valgu töötlemiseks rohkem energiat kui rasva või süsivesikute töötlemiseks.

See on üks põhjus, miks piisav valgutarbimine võib kaalulangetuse ajal olla kasulik.

Igapäevane liikumine

Suur osa energiakulust võib tulla liikumisest, mida inimene treeninguks ei pea:

  • kõndimine;
  • trepist liikumine;
  • seismine;
  • koristamine;
  • lastega tegelemine;
  • tööasendite vahetamine;
  • žestikuleerimine.

Seda nimetatakse sageli treeninguväliseks aktiivsuseks, inglise keeles NEAT ehk non-excerise activity thermogenesis.

Treening

Treening suurendab energiakulu, kuid selle mõju kiputakse vahel üle hindama.

Üks 45-minutiline treening ei pruugi kompenseerida mitut energiarikast toidukorda. Samuti võib organism pärast tugevat treeningut vähendada alateadlikult ülejäänud päeva liikumist või suurendada söögiisu.

Seetõttu ei tasu kogu kaalulangetusplaani üles ehitada ainult treeningul „põletatud kaloritele“.

Kui suur peaks kaloridefitsiit olema?

Suurim võimalik kaloridefitsiit ei ole tavaliselt parim kaloridefitsiit.

Praktiliseks lähtekohaks kasutatakse sageli umbes 10–20% väiksemat energiatarbimist võrreldes kehakaalu säilitava tasemega.

Mõne inimese puhul võib see tähendada ligikaudu 300–500 kilokalorit päevas. Täpne sobiv suurus sõltub aga:

  • kehakaalust;
  • kehapikkusest;
  • vanusest;
  • aktiivsusest;
  • treeningukoormusest;
  • tervislikust seisundist;
  • kaalulanguse eesmärgist.

Väiksema kehakaaluga inimese jaoks võib 500-kilokalorine defitsiit olla liiga suur. Suurema kehakaaluga inimese jaoks võib sama suurus olla mõõdukas.

Mõõdukas ja liiga suur kaloridefitsiit

Mõõdukas kaloridefitsiitLiiga suur kaloridefitsiit
Nälg on enamasti juhitavPidev tugev nälg
Treeningvõime säilibTreeningutulemused halvenevad
Uni on üldiselt normaalneUni muutub katkendlikuks
Kaal langeb järk-järgultKaal langeb väga kiiresti
Menüü on mitmekesineToiduvalik muutub väga piiratud
Lihasmassi on lihtsam säilitadaLihasmassi kao risk suureneb
Lähenemine on pikaajaliselt järgitavSuur katkestamise ja ülesöömise risk

Hea defitsiit on piisavalt suur, et tekitada muutus, kuid piisavalt väike, et inimene suudaks treenida, taastuda, magada ja tavapärast elu elada.

Kuidas kaloridefitsiiti arvutada?

Kaloridefitsiidi hindamiseks tuleb kõigepealt ligikaudselt teada oma kehakaalu säilitavat energiavajadust.

Seda võib hinnata kalkulaatori abil, kuid tulemus on alati ligikaudne.

Näiteks kui inimese hinnanguline säilitusvajadus on 2200 kcal päevas, võiks mõõdukas defitsiit olla ligikaudu:

  • 10% defitsiit: umbes 1980 kcal;
  • 15% defitsiit: umbes 1870 kcal;
  • 20% defitsiit: umbes 1760 kcal.

Need ei ole universaalsed numbrid. Tegelik sobiv energiakogus selgub kehakaalu trendi, enesetunde, nälja, treeningvõime ja taastumise põhjal. 

Miks kalkulaator ei anna täpset vastust?

Kalkulaatorid kasutavad valemeid, mis põhinevad rahvastiku keskmistel näitajatel. Individuaalne energiakulu võib erineda, sest seda mõjutavad näiteks:

  • lihasmassi hulk;
  • geneetilised erinevused;
  • spontaanselt tehtava liikumise hulk;
  • töö iseloom;
  • treeningkoormus;
  • uni ja stress;
  • kaalulanguse käigus toimuv kohanemine.

Seetõttu on kalkulaator alguspunkt, mitte lõplik tõde. https://tap.nutridata.ee/et/kalkulaatorid?tab=1 leiad erinevaid kalkulaatoreid.

Kas kaloreid peab lugema?

Ei pea.

Kalorite lugemine on üks võimalik tööriist, mitte kaloridefitsiidi eeltingimus.

Defitsiiti saab tekitada ka ilma rakendusse iga suutäit sisestamata.

Praktilised viisid energiatarbimise vähendamiseks:

  • vähenda suhkruga jooke ja muid vedelaid kaloreid;
  • söö igal põhitoidukorral valku;
  • täida suur osa taldrikust köögiviljadega;
  • vähenda energiarikaste kastmete ja lisandite kogust;
  • vali väiksemad portsjonid;
  • piira sagedast näksimist;
  • söö regulaarsemalt;
  • suurenda igapäevast kõndimist;
  • vähenda alkoholi tarbimist.

Kalorite ajutine jälgimine võib olla kasulik, sest see õpetab märkama:

  • portsjonite tegelikku suurust;
  • peidetud kaloreid;
  • toidu energiatihedust;
  • valgu ja kiudainete hulka;
  • nädalavahetuste mõju kogu nädala energiabilansile.

Samas ei ole kalorirakenduste andmed ega kodused portsjonihinnangud täielikult täpsed. Täpsest numbrist olulisem on järjepidev meetod. Terviseõde AI annab parima vastuse, kui annad talle võimalikult täpsed kogused ja kirjeldused oma toidust.

Kuidas tekitada kaloridefitsiit ilma nälgimata?

Kaloridefitsiit ei pea tähendama väikeseid portsjoneid ja pidevat nälga.

Täiskõhutunnet aitavad toetada:

Piisav valgutarbimine

Valk aeglustab mao tühjenemist, toetab täiskõhutunnet ja aitab säilitada lihasmassi.

Head valguallikad on näiteks:

  • kala;
  • kana ja muu tailiha;
  • munad;
  • kodujuust;
  • maitsestamata jogurt;
  • tofu;
  • kaunviljad;
  • valgurohked piimatooted.

Kiudainerikkad toidud

Kiudained suurendavad toidu mahtu ja toetavad seedimist.

Head allikad on:

  • köögiviljad;
  • puuviljad;
  • marjad;
  • täisteratooted;
  • oad;
  • läätsed;
  • seemned.

Madalama energiatihedusega toidud

Energiatihedus näitab, kui palju kaloreid sisaldub teatud toidukoguses.

Näiteks köögiviljad, marjad, puuviljad, kartul, lahjemad valgutooted ja puljongipõhised supid võimaldavad süüa suurema koguse toitu väiksema energiahulga juures.

Regulaarne söömismuster

Kui inimene jätab päeva jooksul korduvalt söömata, võib õhtune nälg muutuda väga tugevaks.

Regulaarsed ja tasakaalustatud toidukorrad võivad vähendada kontrollimatut näksimist ja ülesöömist.

Kuidas teada, kas kaloridefitsiit töötab?

Ainult kaalumine ei anna usaldusväärset vastust.

Kehakaal võib kõikuda vee, soola, süsivesikute, seedimise, treeningu ja menstruaaltsükli tõttu.

Näiteks võib kaal ajutiselt tõusta pärast:

  • soolasemat toidukorda;
  • süsivesikuterohkemat päeva;
  • rasket jõutreeningut;
  • vähest und;
  • menstruatsioonieelset perioodi;
  • kõhukinnisust.

Kasulikum on jälgida pikemat trendi. 
Minu soovitus

  1. Kaalu end sarnastes tingimustes korda nädalas (näiteks hommikul peale wc-s käiku).
  2. Jälgi kuulõikes numbrite trendi
  3. Tee endast kord kuus foto samades tingimustes
  4. Jälgi lisaks vööümbermõõtu.
  5. Pane tähele riiete istuvust, energiataset, isusid ja treeningutulemusi.

Kui keskmine kehakaal mitme nädala jooksul ei vähene, ei ole keskmist kaloridefitsiiti tõenäoliselt tekkinud.

See ei tähenda automaatselt, et inimene valetab või sööb teadlikult liiga palju. Energiatarbimist on keeruline hinnata ja energiakulu võib dieedi ajal väheneda.

Kui kiiresti võiks kaal kaloridefitsiidis langeda?

Sobiv tempo sõltub sihtkaalust, tervislikust seisundist ja eesmärgist.

Paljude inimeste jaoks on realistlik aeglane ja järkjärguline kaalulangus.

Liiga kiire kaalulangus võib suurendada:

  • lihasmassi kadu;
  • tugevat nälga;
  • väsimust;
  • treeningvõime langust;
  • tagasilanguse riski;
  • hormonaalsete häirete riski.

Kaalulangus ei kulge sirgjooneliselt. Mõnel nädalal võib kaal kiiresti langeda, teisel püsida või ajutiselt tõusta.

Oluline on vaadata üldist trendi, mitte ühte numbrit.

Miks kaalulangus kaloridefitsiidis aeglustub?

Kehakaalu vähenedes langeb tavaliselt ka energiakulu.

Sellel on mitu põhjust.

Väiksem keha vajab vähem energiat

Mida väiksem on keha, seda vähem kulub energiat selle liigutamiseks ja ülalpidamiseks.

Seetõttu ei pruugi sama energiatarbimine, mis alguses tekitas defitsiidi, hiljem enam sama suurt defitsiiti tekitada.

Igapäevane liikumine võib väheneda

Energiapuuduse ajal võib inimene alateadlikult:

  • vähem kõndida;
  • rohkem istuda;
  • aeglasemalt liikuda;
  • vähem žestikuleerida;
  • trennis väiksema intensiivsusega pingutada.

Metaboolne kohanemine

Kaalulanguse ajal võib energiakulu väheneda mõnevõrra rohkem, kui oleks seletatav ainult väiksema kehakaaluga. Seda nimetatakse adaptiivseks termogeneesiks.

See nähtus on reaalne, kuid ei tähenda, et ainevahetus oleks jäädavalt „katki“. Pigem on tegemist organismi kohanemisega energiavaegusele.

Portsjonid võivad märkamatult suureneda

Dieedi alguses jälgitakse toiduvalikuid tavaliselt täpsemalt. Aja jooksul võivad:

  • portsjonid suureneda;
  • õli ja kastmete kogus kasvada;
  • nädalavahetused muutuda energiarikkamaks;
  • näksimine sageneda.

Kõik see võib vähendada või kaotada varasema defitsiidi.

Mida teha, kui kaal enam ei lange?

Enne kalorite järsku vähendamist tasub hinnata:

  • kas kehakaalu trendi on jälgitud vähemalt 4 nädalat;
  • kas toidukogused on muutunud;
  • kas nädalavahetused erinevad argipäevadest;
  • kas igapäevane liikumine on vähenenud;
  • kas uni on halvenenud;
  • kas esineb palju stressi;
  • kas menstruaaltsükkel põhjustab ajutist vedelikupeetust;
  • kas eesmärk on realistlik.

Vajadusel võib teha ühe väikese muudatuse korraga, näiteks:

  • vähendada veidi energiarikaste lisandite (kastmed, juustud) kogust;
  • lisada igapäevaseid samme;
  • suurendada valgu või köögiviljade hulka;
  • vähendada vedelaid kaloreid (need ''madala suhkrusisaldusega'' limonaadid);
  • korrigeerida portsjoneid.

Eesmärk ei ole alati süüa kohe oluliselt vähem.

Kuidas säilitada kaloridefitsiidis lihasmassi?

Kaalulanguse eesmärk ei peaks olema lihtsalt väiksem number kaalul. Ideaalis väheneb eelkõige rasvamass ning lihasmassi säilitatakse.

Söö piisavalt valku

Aktiivsetel inimestel kasutatakse sageli vahemikku umbes 1,4–2,0 grammi valku kehakilogrammi kohta päevas.

Energiadefitsiidis ja suure treeningukoormuse korral võib vajadus olla selle vahemiku kõrgemas osas.

Praktiliselt võiks valku jaotada mitmele toidukorrale.

Tee jõutreeningut

Jõutreening annab kehale signaali, et lihasmassi on vaja säilitada.

Kasulikud võivad olla:

  • jõusaalitreening;
  • keharaskusega harjutused;
  • CrossFit;
  • raskustega kodutreening;
  • progressiivne jõutreening.

Väldi liiga agressiivset dieeti

Mida suurem on kaloridefitsiit, seda raskem on:

  • treenida piisava intensiivsusega;
  • taastuda;
  • hoida valgutarbimist;
  • säilitada rasvavaba massi.

Maga piisavalt

Vähene uni võib suurendada söögiisu, halvendada otsustusvõimet ja vähendada treeninguvõimekust.

Millal muutub kaloridefitsiit liiga suureks?

Liiga suure defitsiidi võimalikud hoiatusmärgid on:

  • pidev külmatunne;
  • tugev väsimus;
  • ärrituvus;
  • une halvenemine;
  • libiido langus;
  • menstruaaltsükli pikenemine või ärajäämine;
  • korduvad vigastused;
  • treeningutulemuste järsk langus;
  • sagedased haigused;
  • juuste hõrenemine;
  • kontrollimatud ülesöömishood;
  • püsivad toidumõtted.

Sportlastel võib pikaajaline ebapiisav energiakättesaadavus mõjutada:

  • reproduktiivtervist;
  • luustikku;
  • immuunsust;
  • südame-veresoonkonda;
  • ainevahetust;
  • sportlikku sooritusvõimet.

Seda käsitletakse suhtelise energiapuuduse ehk RED-S-i raamistikus.

Kellele ei sobi iseseisvalt kavandatud kaloridefitsiit?

Kaalulangetusdieeti ei tasu ilma spetsialisti juhendamiseta alustada, kui inimesel esineb:

  • rasedus;
  • imetamine;
  • alakaal;
  • aktiivne või varasem söömishäire;
  • kasvuiga (teismelised);
  • menstruaaltsükli häired;
  • tõsine krooniline haigus;
  • väga suur treeningkoormus koos väsimuse või vigastustega.

Sellistes olukordades tuleb hinnata mitte ainult kehakaalu, vaid ka energiakättesaadavust, tervislikku seisundit ja toitainete vajadust.

Levinud müüdid kaloridefitsiidi kohta

Müüt: kaalust alla võtmiseks peab sööma võimalikult vähe

Tegelikkus: liiga väike energiatarbimine võib suurendada nälga, väsimust, lihasmassi kadu ja dieedi katkestamise riski. Parim defitsiit on tavaliselt mõõdukas ja järgitav.

Müüt: kui kaal ei lange, on ainevahetus aeglane

Tegelikkus: energiakulu võib kaalulanguse käigus väheneda, kuid ainevahetus ei ole enamasti katki ega tavapärasemast aeglasem. Sageli on vaja üle vaadata toitumine, liikumine, taastumine ja kehakaalu trend.

Müüt: kaloreid peab kogu elu lugema

Tegelikkus: kalorite jälgimine on üks tööriist. Paljud inimesed suudavad defitsiiti luua portsjonite, toidu kvaliteedi ja söömisharjumuste muutmise kaudu.

Müüt: trenni tehes võib süüa piiramatult

Tegelikkus: treening suurendab energiakulu, kuid selle mõju võib olla väiksem, kui arvatakse. Väga energiarikas toitumine võib treeningul kulutatud energia kiiresti kompenseerida.

Müüt: kaal peab igal nädalal langema

Tegelikkus: kehakaal kõigub vedeliku, glükogeeni, soolesisu ja hormonaalsete muutuste tõttu. Oluline on vaadata pikemat trendi.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on kaloridefitsiit lihtsas keeles?

Kaloridefitsiit tähendab, et keha kulutab rohkem energiat, kui ta toidust ja jookidest saab. Selle tulemusena kasutab organism energiavarusid ning kehakaal võib langeda.

Kui suur kaloridefitsiit on kaalulangetuseks sobiv?

Sageli alustatakse umbes 10–20% defitsiidist võrreldes kehakaalu säilitava energiavajadusega. Sobiv suurus sõltub inimese kehakaalust, aktiivsusest, tervisest ja eesmärgist.

Kas 500 kcal defitsiit päevas on sobiv?

Mõnele inimesele võib 500 kcal defitsiit sobida, teisele olla liiga suur. Väiksema kehakaaluga või väga aktiivse inimese puhul võib see põhjustada liigset väsimust ja nälga.

Kas kaloridefitsiidis peab nälga tundma?

Mõningane nälg võib vahel esineda, kuid pidev tugev nälg ei ole hea märk. Piisav valk, kiudained, regulaarne söömine ja mõõdukas defitsiit aitavad nälga vähendada.

Kas kaloreid peab kaalulangetamiseks lugema?

Ei pea. Kaloreid võib ajutiselt jälgida, kuid defitsiiti saab tekitada ka portsjonite, toiduvaliku, regulaarsete söögikordade ja suurema liikumise abil.

Miks kaal kaloridefitsiidis ei lange?

Võimalikud põhjused on liiga lühike jälgimisperiood, vedelikupeetus, portsjonite alahindamine, väiksem igapäevane liikumine või see, et tegelikku keskmist defitsiiti ei ole tekkinud.

Kui kiiresti peaks kaal langema?

Kaalulanguse tempo sõltub lähtekaalust ja defitsiidi suurusest. Tavaliselt on aeglane ja stabiilne muutus paremini säilitatav kui väga kiire kaalulangus.

Kas nädalavahetusel rohkem söömine rikub kaloridefitsiidi?

Võib rikkuda, kui nädalavahetuse suurem energiatarbimine tasakaalustab kogu nädala jooksul tekkinud defitsiidi. Loeb nädala keskmine energiabilanss.

Kas kaloridefitsiit võib hormonaalset tasakaalu mõjutada?

Liiga suur ja pikaajaline defitsiit võib mõjutada kilpnäärmehormoone, menstruaaltsüklit, libiidot ja stressihormoonidega seotud regulatsiooni. Risk on suurem suure treeningkoormuse ja vähese taastumise korral.

Kas kaloridefitsiidis võib lihast kasvatada?

Algajatel, kõrgema rasvaprotsendiga inimestel ja pärast treeningpausi võib see olla võimalik. Kogenud treenijatel on lihaskasv defitsiidis tavaliselt raskem. Piisav valk ja jõutreening on siiski olulised.

Peamised järeldused

  • Kaloridefitsiit tähendab, et energiatarbimine on väiksem kui energiakulu.
  • Rasvamassi vähendamiseks peab pikema aja jooksul tekkima negatiivne energiabilanss.
  • Kaloreid ei pea tingimata lugema.
  • Mõõdukas defitsiit on tavaliselt paremini järgitav kui väga suur defitsiit.
  • Üksik kaalunumber ei näita, kas kaalulangetus toimib.
  • Piisav valk ja jõutreening aitavad säilitada lihasmassi.
  • Liiga suur defitsiit võib kahjustada enesetunnet, taastumist ja hormonaalset tervist.
  • Edukas kaalulangetus ei tähenda võimalikult vähest söömist, vaid väikseimat tõhusat ja järjepidevalt säilitatavat muutust.

Kokkuvõte: milline on hea kaloridefitsiit?

Kaloridefitsiit on kaalulanguse vältimatu füsioloogiline eeldus, kuid see ei ole veel terviklik kaalulangetusplaan.

Hea kaloridefitsiit:

  • tekitab aeglase ja mõõdetava kaalulanguse;
  • ei põhjusta pidevat tugevat nälga;
  • võimaldab süüa piisavalt valku ja toitainerikkaid toite;
  • ei kahjusta und ega treeningvõimet;
  • võimaldab säilitada lihasmassi;
  • sobitub inimese pärisellu;
  • on järgitav pikema aja jooksul.

Eesmärk ei ole süüa võimalikult vähe.
Eesmärk on leida väikseim tõhus muutus, mida suudad piisavalt kaua säilitada.õ

Teadusallikad

  1. Hall, K. D., et al. (2011). Quantification of the effect of energy imbalance on bodyweight. The Lancet, 378(9793), 826–837. https://doi.org/10.1016/S0140-6736(11)60812-X
  2. Martins, C., et al. (2020). Does adaptive thermogenesis occur after weight loss in adults? A systematic review. British Journal of Nutrition, 124(6), 617–627. https://doi.org/10.1017/S0007114519003205
  3. Morton, R. W., et al. (2018). A systematic review, meta-analysis and meta-regression of the effect of protein supplementation on resistance training-induced gains. British Journal of Sports Medicine, 52(6), 376–384. https://doi.org/10.1136/bjsports-2017-097608
  4. Mountjoy, M., et al. (2023). 2023 International Olympic Committee’s consensus statement on Relative Energy Deficiency in Sport. British Journal of Sports Medicine, 57(17), 1073–1097. https://doi.org/10.1136/bjsports-2023-106994
  5. Hall, K. D., & Kahan, S. (2018). Maintenance of Lost Weight and Long-Term Management of Obesity. Medical Clinics of North America, 102(1), 183–197. https://doi.org/10.1016/j.mcna.2017.08.012
  6. Donnelly, J. E., et al. (2009). Appropriate Physical Activity Intervention Strategies for Weight Loss and Prevention of Weight Regain for Adults. Medicine & Science in Sports & Exercise, 41(2), 459–471. https://doi.org/10.1249/MSS.0b013e3181949333

Autorist

Ly Juhe on registreeritud õde, kutstunnistusega toitumisnõustaja ja tervisekoolitaja. Ta nõustab inimesi kehakaalu, toitumise ja tervisekäitumise teemadel ning loob sisu, mis põhineb süstemaatilistel ülevaadetel, meta-analüüsidel ja rahvusvahelistel ravijuhistel.

Artikkel on informatiivne ega asenda personaalset meditsiinilist või toitumisalast nõustamist.


Artikli autor

Ly on kõrgharidusega õde ja kutsetunnistusega toitumisnõustaja, kes aitab naistel leida tasakaalu toitumises ilma piiravate dieetideta. Kuulub EstSPEN-i liikmeskonda.

Loe rohkem · Tagasi blogisse