Ma valmistun Hyrox võistluseks
Meie Crossfit Peetri treenerid korraldavad Tallinnas T1 Hyrox simulatsiooni ehk sarnane päris Hyrox võistlusele. Leiad infot siit: https://hyroxnightsim.crossfitpeetri.ee/
Nad jagasid infot meie chatis, ma esialgu üldse ei mõelnud sellele, et võiksin osaleda. Olen küll järjepidevalt 1,5aastat CrossFit trennides käinud, käin suhteliselt regulaarselt ka jooksmas, aga Hyrox on päris intensiivne ja CrossFit võistluste jaoks pole ma ka veel piisavalt tugev ja tehniliste oskustega. Trennikaaslane chatis küsis, kas keegi naistest otsib võistlusele kaaslast ja siis ma sinna kohe kommenteerisin, et ''Mina vist otsin, mõtlen veel, kas osaleda..''
Ja nii see läks, registreeris meid ära. Minu kõige suurem ''hirm'' ei olegi võistlus vaid esimese mõttena tuli pähe, et kas olen ''piisavalt hea partner''. Kui aus olla, siis minu jaoks on hetkel päris motiveeriv, et võistluskaaslane paar sammu ees minust, nii jooksus kui muudes asjades. Mul on 2 kuud aega, et treenida end. Samuti võtsin eesmärgiks paar kilogrammi kergemaks saada, sellega juba jooksus saan kiirust juurde.
Nüüd mõistan, miks inimesed võistlemas käivad. Üks on oma lõbuks treenida, aga teine asi on võistlusteks saada parimasse vormi ja see motiveerib pingutama. Pikaajaliselt on minu eesmärk olla tugev ja liikuv ka 70+ aastaselt, aga see on see long game, mis tundub hetkel kaugel ja väikeseks nügimiseks sobivad need võistlused ju väga hästi.
Samas just paar päeva tagasi käisin ühel kohtumisel ja toodi näitena üks sõber, kes kõigub ühest äärmusest teise, treenib üks hetk 100% IronManiks vm võistuseks ja peale seda on (kuidas iganes keegi soovib seda nimetada) ''ree pealt maas'' , ''lappab'' , ''naudib elu'' ja nii see nõiaring käib. Eks see on tüüpiline ju tegelikult ka ATH aju käitumismustrile ja üldisele dieedikultuurile, kus pingutatakse eesmärgi nimel ja siis lastakse täiesti käest ära ning avastatakse taaskord end samas punktis, kus alustati ja nii see ring käib, nn ''jo-jo dieeditamine'' või siis ''jo-jo treenimine''. Seda sama ma näen ka enda naiste pealt, on neid, kes liituvad programmiga Võida Iseennast ja on juba tegelikult korduvalt alustanud või siis teine muster mida näen, et alustatakse, ja 4-5nädala pealt kukutakse tagas vanadesse mustritesse... aga see jutt ehk teiseks korraks.
Esimene nädal teadlikku treeningut ja toitumist on kirjas. Kõiki enda toidukordasid analüüsin Terviseõde AI'ga, rääkisin talle enda eesmärgist, samal ajal ei tee ma järeleandmisi tervist toetavast toitumisest. Arvutasin välja enda päevase valguvajaduse, päevas miinimum 30g kiudaineid, et toetada soolestiku tervist. Tegime väikese defitsiidi, et kaal saaks langeda rasva arvelt (seda jagub, hehe..), aga samal ajal ei kaoks ära energia, mida treeninguteks väga vaja on. Noorem laps sai hiljuti 2-aastaseks ja veel imetan, mõtlen lõpetamise peale, sest ööuni üpris häiritud, soovib päris palju rinda, päevased imetamised olen ära jätnud. Usun, et aitab ka füüsilisele taastumisele kaasa kui keha ei pea enam piimatootlusega tegelema. Kuidagi raske see imetamisel lõpetamine, esimest last imetasin veidi alla 2 aasta, sest olin see aeg beebiootel, rinnad olid hellad ja imetamine oli liiga väsitav. Nüüd kuidagi endale tundub, et tütar ju veel nii väike, imetamine ju talle väga kasulik... aga ehk jälle teema, mida teinekord pikemalt lahata.
Hetkel valin välja endale kreatiini, millega vähemalt 2 kuud kuuri teen, aitab kaasa taastumisele ja treeningutele, sellega muidugi võib vee arvelt väikene kaalutõus tulla, aga see norm. Instagramis küsisin soovitusi ka, sest varasemalt kui olen võtnud, tekkis iiveldus. Soovitati erinevaid kapsleid vaadata, valin midagi välja ja tellin ära.
Treeningutes olen see nädal Crossfit Peetris teinud 3 Hyrox trenni, meil treenerid Mari ja Terje on väga tugevad sportlased, olen ka neilt nippe ja trikke küsinud. Tehnikat vaja paremaks saada Skierg peal, wallballidega ka veidi läheb sassi. Mul kükid ei ole väga sügavad, ei saagi aru, kas asi hüppeliigese või puusade liikuvuses, mõlemad veidi kanged. Hüppeliigesega oli 5aastat mure, sain ka hormoonsüste, tänaseks õnneks ok, aga võimalik, et sellest ka veidi liikumine kangem? Sügavamate kükkide jaoks pean veidi liiga laia hargi tegema, ei teagi, kas selles osas on piiranguid kui lai hark on :D
Endale tundub, et jalad on tugevad, tugevamad kindlasti kui paar aastat tagasi. Hiljuti võrdlesin endast pilte, kus olin just teise lapse sünnitanud ja nüüd... saate aru, NULLLLL ERINEVUST. Nii pettunud olin. Tõsi, toitumine on küll valdalt tervist toetav, aga stressi siin ka omajagu olnud ning minu muster on hakata sööma. Keha võib ju küll tugevam olla, aga rasva osakaal ei ole saanud langeda. Oli tore reaalsuskontroll. Samas pean end tunnustama ja meelde tuletama, kus ma tulnud olen, kus täna olen, ja ei saagi väga kurjustada vaid pean end kiitma, et olen täna selles kehas.
Samuti olen nutikella otsingutel, eesmärk saada jooksutempot kiiremaks, jälgida ka pulssi. Mul mõned aastad vana Galaxy Watch, aga sellel aku läbi ja ma ei ole saanud seda Iphonega ära ühendatud. Ju on märk, et aeg on uuendus teha. Enne puudust ei ole tundnud, trennid ei ole jäänud tegemata sellepärast, et kella ei ole. Mis on niiiiii tore tunne, et ei ole vaja sellist motivatsiooni, et liikuda. Alles 4 aastat tagasi oli regulaarne füüsiline aktiivsus minu jaoks võõrsõna. Mäletan, kuidas kunagi kuulsin, et nädalas peaks tegema erinevaid treeninguid ja sellel hetkel ei olnud mul ühtegi treeningut nädalas. Elu on 180kraadi teine tänaseks. Vinge.
Täna hommikul oli kaal 68,4kg (olen 160cm pikk, 32aastane, 2 last sünnitanud naine). Alles kuu tagasi kõikusin 70-69kg vahel, nii et tasapisi langeb. Samas täna hommikul abikaasa ütles ''Oi, ma olen 1kg alla võtnud..,olen rohkem sööma hakanud'' . Mehed ma ütlen.. ja sellepärast naised ei saa end võrrelda kaaslasega, meie kehad reageerivad teisiti ja kaalukõikumised on normaalsed. August 2022-mai 2023 tegelesin aktiivselt kaalulangetusega, alustasin 88kg ja lõpetasin seal 64kg peal. Kaalusin end regulaarselt nutikaaluga, andmed siiani alles, sealt on ka näha kuidas esines pikki seisakuid, tõuse ja siis suurem langus. Nii et ei tasu rutakaid järeldusi teha, et tegevuseid ei toimi.
Kaalulangust tasub rohkem analüüsida kuulõikes. Samas kui ongi vähem vaja kaalu langetada, nagu mul täna, ja fookus on rasvamassi vähenemisel, lihasmassi kasvatamisel, siis numbrid ei pruugigi nii suurelt muutuda vaid siin ma isegi paneks rohkem tähelepanu mõõtudele ja piltidele. Kaalunumber ei ole ainus viis, et näha, kuidas keha reageerib. Muidugi usinamad võivad käia ka kehakompositsiooni mõõtmas. Ma hetkel oma 4- ja 2- aastase kõrvalt jõuan harva kuskile, seega eelistan koduseid vahendeid.
Võistluskaaslasega arutlesime ka spordigeelide üle, kas peaks kasutama, ma varasemalt ei ole väga uurinud nende kohta...magusained mulle väga ei meeldi. Olen ka kuulnud, et võivad iiveldama ajada ja tekitada kõhulahtisust. Kas tõesti võivad olla rohkem abiks kui teadlikud toidukorrad?
Anna märku, kas ja mis kõnetas. Kas selline blogiformaadis teekonna jagamine on tänapäeva videoformaadi ajastul üldse põnev?
Nad jagasid infot meie chatis, ma esialgu üldse ei mõelnud sellele, et võiksin osaleda. Olen küll järjepidevalt 1,5aastat CrossFit trennides käinud, käin suhteliselt regulaarselt ka jooksmas, aga Hyrox on päris intensiivne ja CrossFit võistluste jaoks pole ma ka veel piisavalt tugev ja tehniliste oskustega. Trennikaaslane chatis küsis, kas keegi naistest otsib võistlusele kaaslast ja siis ma sinna kohe kommenteerisin, et ''Mina vist otsin, mõtlen veel, kas osaleda..''
Ja nii see läks, registreeris meid ära. Minu kõige suurem ''hirm'' ei olegi võistlus vaid esimese mõttena tuli pähe, et kas olen ''piisavalt hea partner''. Kui aus olla, siis minu jaoks on hetkel päris motiveeriv, et võistluskaaslane paar sammu ees minust, nii jooksus kui muudes asjades. Mul on 2 kuud aega, et treenida end. Samuti võtsin eesmärgiks paar kilogrammi kergemaks saada, sellega juba jooksus saan kiirust juurde.
Nüüd mõistan, miks inimesed võistlemas käivad. Üks on oma lõbuks treenida, aga teine asi on võistlusteks saada parimasse vormi ja see motiveerib pingutama. Pikaajaliselt on minu eesmärk olla tugev ja liikuv ka 70+ aastaselt, aga see on see long game, mis tundub hetkel kaugel ja väikeseks nügimiseks sobivad need võistlused ju väga hästi.
Samas just paar päeva tagasi käisin ühel kohtumisel ja toodi näitena üks sõber, kes kõigub ühest äärmusest teise, treenib üks hetk 100% IronManiks vm võistuseks ja peale seda on (kuidas iganes keegi soovib seda nimetada) ''ree pealt maas'' , ''lappab'' , ''naudib elu'' ja nii see nõiaring käib. Eks see on tüüpiline ju tegelikult ka ATH aju käitumismustrile ja üldisele dieedikultuurile, kus pingutatakse eesmärgi nimel ja siis lastakse täiesti käest ära ning avastatakse taaskord end samas punktis, kus alustati ja nii see ring käib, nn ''jo-jo dieeditamine'' või siis ''jo-jo treenimine''. Seda sama ma näen ka enda naiste pealt, on neid, kes liituvad programmiga Võida Iseennast ja on juba tegelikult korduvalt alustanud või siis teine muster mida näen, et alustatakse, ja 4-5nädala pealt kukutakse tagas vanadesse mustritesse... aga see jutt ehk teiseks korraks.
Esimene nädal teadlikku treeningut ja toitumist on kirjas. Kõiki enda toidukordasid analüüsin Terviseõde AI'ga, rääkisin talle enda eesmärgist, samal ajal ei tee ma järeleandmisi tervist toetavast toitumisest. Arvutasin välja enda päevase valguvajaduse, päevas miinimum 30g kiudaineid, et toetada soolestiku tervist. Tegime väikese defitsiidi, et kaal saaks langeda rasva arvelt (seda jagub, hehe..), aga samal ajal ei kaoks ära energia, mida treeninguteks väga vaja on. Noorem laps sai hiljuti 2-aastaseks ja veel imetan, mõtlen lõpetamise peale, sest ööuni üpris häiritud, soovib päris palju rinda, päevased imetamised olen ära jätnud. Usun, et aitab ka füüsilisele taastumisele kaasa kui keha ei pea enam piimatootlusega tegelema. Kuidagi raske see imetamisel lõpetamine, esimest last imetasin veidi alla 2 aasta, sest olin see aeg beebiootel, rinnad olid hellad ja imetamine oli liiga väsitav. Nüüd kuidagi endale tundub, et tütar ju veel nii väike, imetamine ju talle väga kasulik... aga ehk jälle teema, mida teinekord pikemalt lahata.
Hetkel valin välja endale kreatiini, millega vähemalt 2 kuud kuuri teen, aitab kaasa taastumisele ja treeningutele, sellega muidugi võib vee arvelt väikene kaalutõus tulla, aga see norm. Instagramis küsisin soovitusi ka, sest varasemalt kui olen võtnud, tekkis iiveldus. Soovitati erinevaid kapsleid vaadata, valin midagi välja ja tellin ära.
Treeningutes olen see nädal Crossfit Peetris teinud 3 Hyrox trenni, meil treenerid Mari ja Terje on väga tugevad sportlased, olen ka neilt nippe ja trikke küsinud. Tehnikat vaja paremaks saada Skierg peal, wallballidega ka veidi läheb sassi. Mul kükid ei ole väga sügavad, ei saagi aru, kas asi hüppeliigese või puusade liikuvuses, mõlemad veidi kanged. Hüppeliigesega oli 5aastat mure, sain ka hormoonsüste, tänaseks õnneks ok, aga võimalik, et sellest ka veidi liikumine kangem? Sügavamate kükkide jaoks pean veidi liiga laia hargi tegema, ei teagi, kas selles osas on piiranguid kui lai hark on :D
Endale tundub, et jalad on tugevad, tugevamad kindlasti kui paar aastat tagasi. Hiljuti võrdlesin endast pilte, kus olin just teise lapse sünnitanud ja nüüd... saate aru, NULLLLL ERINEVUST. Nii pettunud olin. Tõsi, toitumine on küll valdalt tervist toetav, aga stressi siin ka omajagu olnud ning minu muster on hakata sööma. Keha võib ju küll tugevam olla, aga rasva osakaal ei ole saanud langeda. Oli tore reaalsuskontroll. Samas pean end tunnustama ja meelde tuletama, kus ma tulnud olen, kus täna olen, ja ei saagi väga kurjustada vaid pean end kiitma, et olen täna selles kehas.
Samuti olen nutikella otsingutel, eesmärk saada jooksutempot kiiremaks, jälgida ka pulssi. Mul mõned aastad vana Galaxy Watch, aga sellel aku läbi ja ma ei ole saanud seda Iphonega ära ühendatud. Ju on märk, et aeg on uuendus teha. Enne puudust ei ole tundnud, trennid ei ole jäänud tegemata sellepärast, et kella ei ole. Mis on niiiiii tore tunne, et ei ole vaja sellist motivatsiooni, et liikuda. Alles 4 aastat tagasi oli regulaarne füüsiline aktiivsus minu jaoks võõrsõna. Mäletan, kuidas kunagi kuulsin, et nädalas peaks tegema erinevaid treeninguid ja sellel hetkel ei olnud mul ühtegi treeningut nädalas. Elu on 180kraadi teine tänaseks. Vinge.
Täna hommikul oli kaal 68,4kg (olen 160cm pikk, 32aastane, 2 last sünnitanud naine). Alles kuu tagasi kõikusin 70-69kg vahel, nii et tasapisi langeb. Samas täna hommikul abikaasa ütles ''Oi, ma olen 1kg alla võtnud..,olen rohkem sööma hakanud'' . Mehed ma ütlen.. ja sellepärast naised ei saa end võrrelda kaaslasega, meie kehad reageerivad teisiti ja kaalukõikumised on normaalsed. August 2022-mai 2023 tegelesin aktiivselt kaalulangetusega, alustasin 88kg ja lõpetasin seal 64kg peal. Kaalusin end regulaarselt nutikaaluga, andmed siiani alles, sealt on ka näha kuidas esines pikki seisakuid, tõuse ja siis suurem langus. Nii et ei tasu rutakaid järeldusi teha, et tegevuseid ei toimi.
Kaalulangust tasub rohkem analüüsida kuulõikes. Samas kui ongi vähem vaja kaalu langetada, nagu mul täna, ja fookus on rasvamassi vähenemisel, lihasmassi kasvatamisel, siis numbrid ei pruugigi nii suurelt muutuda vaid siin ma isegi paneks rohkem tähelepanu mõõtudele ja piltidele. Kaalunumber ei ole ainus viis, et näha, kuidas keha reageerib. Muidugi usinamad võivad käia ka kehakompositsiooni mõõtmas. Ma hetkel oma 4- ja 2- aastase kõrvalt jõuan harva kuskile, seega eelistan koduseid vahendeid.
Võistluskaaslasega arutlesime ka spordigeelide üle, kas peaks kasutama, ma varasemalt ei ole väga uurinud nende kohta...magusained mulle väga ei meeldi. Olen ka kuulnud, et võivad iiveldama ajada ja tekitada kõhulahtisust. Kas tõesti võivad olla rohkem abiks kui teadlikud toidukorrad?
Anna märku, kas ja mis kõnetas. Kas selline blogiformaadis teekonna jagamine on tänapäeva videoformaadi ajastul üldse põnev?
Artikli autor
Ly on kõrgharidusega õde ja kutsetunnistusega toitumisnõustaja, kes aitab naistel leida tasakaalu toitumises ilma piiravate dieetideta. Kuulub EstSPEN-i liikmeskonda.