Vesinikuteraapia ja vesiniku inhalatsioon – mida näitavad uuringud?

Hydroxy Home vesiniku inhalatsioonimasin – kuidas see töötab ja mida teadus ütleb?

Kõik sai tegelikult alguse üsna tavalisest vestlusest.

Hakkasime Heleniga, Hydroxi Health asutajaga, rääkima treeningust, taastumisest ja tervisest ning ta tutvustas mulle lähemalt vesinikuteraapiat ja Hydroxy Home vesiniku inhalatsioonimasinat.

Helen on vesiniku inhalatsiooni ise kasutanud juba üle kahe aasta. Ta on täna 42-aastane ning kirjeldas mulle, et paar aastat tagasi häirisid teda ajuudu, keskendumisraskused ja elutud juuksed. Täna ütleb ta, et tunneb ennast tugevamana kui kolmekümnendate alguses, keskendumine ja enesetunne on head ning ka juuksed taas tugevamad ja säravamad.

Loomulikult võib kahe aastaga muutuda väga palju – toitumine, uni, stressitase, treeningkoormus, hormonaalne seisund ja kümned muud tegurid. Ühe inimese hea kogemus on huvitav, kuid see ei ole sama mis tõend ravi toimivusest.

Minul tekkis siiski huvi. Ja kuna nii mulle kui Helenile meeldib tugevalt treenida – CrossFit, HYROX, jõutreening ja muu kõrge intensiivsusega liikumine –, hakkas mind eriti huvitama vesiniku võimalik seos taastumisega.

Sellest sai alguse ka meie koostöö ja minu enda tutvus Hydroxy Home masinaga.

Mis on Hydroxy Home?

Hydroxy Home on koduseks kasutamiseks mõeldud vesinikugeneraator, mis toodab puhtast veest elektrolüüsi abil molekulaarset vesinikku ehk H₂.

Seadme sees kasutatakse SPE-membraaniga elektrolüüsisüsteemi. Lihtsamalt öeldes juhitakse elektrivool läbi väga puhta vee ning vesi eraldatakse vesinikuks ja hapnikuks. Vesinik liigub seejärel eraldi väljundisse, kust seda saab inhalatsioonivooliku kaudu sisse hingata. Hydroxy-Home-User-Manual

Hydroxy Home'i juhendi järgi on võimalik kasutada nii puhast vesiniku väljundit kui ka vesiniku ja hapniku kombinatsiooni. Ühe inimese puhta vesiniku inhalatsiooni puhul on juhendis märgitud vooluhulgaks 600 ml/min H₂. Vesiniku ja hapniku kombineeritud kasutamisel on juhendis toodud 600 ml/min vesinikku ja 300 ml/min hapnikku. 

See detail on oluline, sest „vesinikuteraapia“ ei ole üks konkreetne asi. Uuringutes kasutatakse erinevaid H₂ kontsentratsioone, voolukiiruseid, inhalatsiooniaegu ja seadmeid ning seetõttu ei saa ühe seadmega tehtud uuringu tulemust automaatselt teisele masinale üle kanda.

Aga kas me saame vesinikku ka tavaliselt?

Jah, aga siin tasub eristada kahte asja: vesinikku kui keemilist elementi ja molekulaarset vesinikku ehk H₂-gaasi.

Vesinik on meie kehas täiesti tavapärane element. Seda leidub näiteks vees, süsivesikutes, rasvades, valkudes ja sisuliselt kõigis orgaanilistes molekulides, millest meie keha koosneb.

See ei tähenda aga, et meie organism vajaks molekulaarset vesinikku samamoodi nagu näiteks valku, rauda või D-vitamiini.

Huvitav osa tuleb hoopis meie soolestikust.

Kui jämesoole bakterid fermenteerivad kiudaineid ja teisi süsivesikuid, mida meie enda seedeensüümid täielikult ei lagunda, võivad nad ühe kõrvalproduktina toota molekulaarset vesinikku ehk H₂. Seega tekib meie organismis vesinikgaasi ka täiesti loomulikult.

Sellepärast kasutatakse näiteks laktoosi- või fruktoositalumatuse hindamisel ka vesiniku hingamistesti. Kui halvasti imendunud süsivesikud jõuavad jämesoolde, hakkavad bakterid neid fermenteerima, tekib rohkem vesinikku, osa sellest imendub vereringesse ning jõuab lõpuks kopsudesse, kust me selle välja hingame.

See on tegelikult päris hea näide sellest, kui tihedalt on omavahel seotud meie toit, soolestiku mikrobioom ja ainevahetus.

Kiudainerikkad toidud, nagu täisteratooted, kaunviljad, köögiviljad, puuviljad, pähklid ja seemned, annavad soolebakteritele fermenteeritavat materjali. Fermentatsiooni käigus tekivad lisaks vesinikule ka teised ühendid, näiteks lühikese ahelaga rasvhapped, mille rolli soolestiku ja üldise tervise toetamisel tunneme oluliselt paremini.

See ei tähenda aga, et mida rohkem sooles vesinikku tekib, seda tervem inimene on. Gaaside teke sõltub väga palju inimese mikrobioomi kooslusest, söödud toidust ja sellest, millised mikroorganismid tema soolestikus elavad.

Mis roll on molekulaarsel vesinikul meie kehas?

Molekulaarset vesinikku ei peeta klassikaliseks vajalikuks toitaineks ning meil ei ole teada sellist seisundit nagu „vesinikupuudus“, mida peaks inhalatsiooni või toidulisandiga korrigeerima.

Küll aga uuritakse järjest rohkem seda, kas H₂ võiks organismis toimida bioloogilise signaalmolekulina ning mõjutada rakkude reaktsiooni oksüdatiivsele stressile ja põletikulistele protsessidele.

Varasemalt räägiti vesinikust sageli kui selektiivsest antioksüdandist, mis neutraliseerib kahjulikke vabu radikaale. Tänaseks tundub pilt olevat keerulisem.

Võimalik, et vesiniku mõju ei seisne ainult vabade radikaalide otseses eemaldamises, vaid selles, kuidas see mõjutab rakkude stressivastust, põletikulisi signaaliradu, mitokondrite tööd ja organismi enda antioksüdatiivseid kaitsesüsteeme. 

See on oluline vahe, sest meie keha ei vaja oksüdatiivse stressi täielikku „väljalülitamist“. Reaktiivsed hapnikuühendid osalevad ka täiesti normaalsetes protsessides, näiteks immuunsüsteemi töös ja treeninguga kohanemises.

Seetõttu ei vaataks mina vesinikku kui midagi, mida meie organismist „puudu on“ ja mida peaks nüüd masinaga juurde andma.

Pigem on küsimus selles, kas tavapärasest suurem ja ajutine H₂ ekspositsioon, näiteks vesiniku inhalatsiooni kaudu, võib teatud olukordades mõjutada organismi stressivastust viisil, millest võiks inimesele kasu olla.

Just seda vesinikuteraapia uuringutes praegu püütaksegi välja selgitada.

Kuidas Hydroxy Home'i kasutatakse?

Masinasse lisatakse deioniseeritud või destilleeritud vett ning seade toodab sellest elektrolüüsi teel vesinikku.

Hydroxy Home'i vaikimisi inhalatsioonitsükkel on juhendi järgi 30 minutit ning kasutaja saab aega suurendada 30-minutiliste sammudena. Seadmel on ka erinevad gaasivoolu tasemed. 

Praktiliselt tähendab see, et sa ei pea inhalatsiooni ajal midagi erilist tegema. Võid samal ajal lugeda, arvutiga töötada või lihtsalt puhata.

Ja just see osa meeldib mulle endale päris hästi.

Kui ma saan taastumise juurde midagi lisada nii, et selleks ei ole vaja oma päeva veel ühte suurt tegevust mahutada, on seda palju lihtsam järjepidevalt teha.

Meil ei ole praegu teaduslikult kinnitatud ühte optimaalset vesiniku inhalatsiooni „doosi“, mille puhul saaks öelda, et just nii mitu minutit või nii mitu korda nädalas annab tervel inimesel kindla tulemuse.

Miks vesinik organismile üldse huvi pakub?

Suur osa vesinikuteraapia kohta tehtavast teadustööst keskendub oksüdatiivsele stressile, põletikulistele protsessidele ja rakkude stressivastusele.

Oksüdatiivne stress tekib siis, kui reaktiivsete hapnikuühendite teke ja organismi võime nendega toime tulla ei ole enam tasakaalus.

Siin võivad sõnumid minna liiga lihtsaks, näiteks: „oksüdatiivne stress on halb, antioksüdandid on head ja mida rohkem antioksüdante, seda parem.“

Tegelikult ei ole meie keha nii mustvalge.

Reaktiivsed hapnikuühendid täidavad organismis mitmeid normaalseid ülesandeid ning osalevad näiteks immuunvastuses ja treeninguga kohanemises. Molekulaarse vesiniku puhul uuritakse pigem seda, kas H₂ võiks mõjutada oksüdatiivse stressi ja põletikuga seotud signaaliradasid ning organismi enda kaitsesüsteeme.

See teeb vesiniku minu jaoks palju huvitavamaks kui lihtsalt järjekordne „antioksüdant“.

Miks mind huvitab just vesiniku inhalatsioon?

Sellepärast, et inhalatsioon on üks viis, kuidas H₂ saab organismi suhteliselt kiiresti jõuda.

Kopsude kaudu satub vesinik vereringesse ning seetõttu uuritakse vesiniku inhalatsiooni väga erinevates olukordades, alates füüsilisest koormusest ja taastumisest kuni südame-veresoonkonna, neuroloogiliste ja respiratoorsete seisunditeni. Kleebitud tekst

Aga siin on üks väga oluline sõna: uuritakse.

See, et mingit sekkumist uuritakse paljudes haigustes, ei tähenda veel, et see neid haigusi ravib.

Hydroxy Home, HYROX ja taastumine

Minu enda huvi Hydroxy Home'i vastu on eelkõige seotud taastumisega.

CrossFit ja HYROX on päris korralikud koormused. Seal saavad oma osa lihased, südame-veresoonkond, närvisüsteem ja energiavarud ning kui treeningkoormus on suur, peab taastumine sellele järele tulema.

Aga ma tahan siin ühte olulist asja meelde tuletada:

Vesiniku inhalatsioon ei asenda taastumise baasi.

Kui magad viis tundi, sööd pidevalt liiga vähe, valku ja süsivesikuid napib ning teed viis-kuus intensiivset trenni nädalas, siis mina ei alustaks taastumise parandamist vesinikumasinast.

Alustaksin unest, söömisest ja koormuse juhtimisest.

Piisav energiakogus, valk, süsivesikud vastavalt treeningmahule, vedelik, uni, puhkepäevad ja stressijuhtimine on endiselt asjad, mille mõju taastumisele on palju kindlamalt teada.

Hydroxy Home on minu jaoks pigem võimalik boonus selle kõige kõrval.

Kas vesiniku inhalatsioon parandab taastumist või sportlikku sooritusvõimet?

Siin on meil juba olemas mitmeid uuringuid ja meta-analüüse.

1. aasta süstemaatilises ülevaates ja meta-analüüsis analüüsiti 19 uuringut kokku 402 osalejaga. Molekulaarse vesiniku kasutamisel leiti mõningane positiivne mõju tajutud pingutusele ja vere laktaaditasemele.

Samas ei paranenud oluliselt VO₂max, VO₂peak ega vastupidavussooritus.

1. aasta suuremas meta-analüüsis, kuhu kaasati 27 uuringut ja 597 inimest, oli tulemus sarnane. Üldist olulist paranemist aeroobses vastupidavuses, anaeroobses vastupidavuses ega lihasjõus ei leitud. Mõningaid väikeseid positiivseid muutusi nähti tajutud pingutuses, laktaadis ja alajäsemete plahvatuslikus jõus. 

Molekulaarsel vesinikul võib olla mingi roll koormustunde või mõnede taastumisega seotud protsesside mõjutamisel.

Kas vesinik võib vähendada oksüdatiivset stressi?

Ka selles valdkonnas on olemas huvitavaid tulemusi, kuid jällegi ei ole pilt ühene.

1. aasta süstemaatilises ülevaates ja meta-analüüsis uuriti molekulaarse vesiniku mõju treeningust tingitud oksüdatiivsele stressile.

Ühes peamises oksüdatiivse stressi markeris olulist vähenemist ei leitud, kuid täheldati väikest paranemist organismi antioksüdatiivses võimekuses. Probleem oli aga selles, et kokku oli uuringutes ainult 76 inimest ning kasutatud oli erinevaid vesiniku manustamise viise – mitte ainult inhalatsiooni. 

Mida me Hydroxy Home'i ja vesiniku inhalatsiooni kohta veel ei tea?

See on minu jaoks üks kõige olulisemaid küsimusi.

Uuringutes kasutatakse väga erinevaid vesiniku kontsentratsioone, inhalatsiooni kestusi, seansside sagedusi, seadmeid ja uuritavaid gruppe.

Seetõttu ei ole meil praegu olemas ühte universaalset vesiniku inhalatsiooni protokolli, mille kohta saaks öelda: tee täpselt nii palju, nii kaua ja nii sageli ning saad konkreetse tulemuse.

Samuti ei saa võtta kõiki vesinikuga tehtud uuringuid ja öelda, et need tõestavad ühe konkreetse koduse seadme efektiivsust.

See on minu jaoks eriti oluline just koostööartikli puhul, sest ma ei taha anda lubadusi, mille jaoks meil täna piisavalt tugevat teaduslikku alust ei ole.

Kas Hydroxy Home'i kasutamine on ohutu?

Vesinik on tuleohtlik gaas ning seetõttu ei suhtuks ma vesinikugeneraatori valikusse samamoodi nagu näiteks uue blenderi ostmisse.

Hydroxy Home'i kasutusjuhend ütleb väga konkreetselt, et seadet ei tohi kasutada täielikult suletud ruumis, ruumis peab olema hea ventilatsioon ning läheduses ei tohi suitsetada ega kasutada lahtist tuld. 

Juhendis on eraldi hoiatus hoida ruumis õhuringlus ning vältida suitsetamist ja lahtist tuld masina kasutamise ajal. 

Seda ei tasu võtta lihtsalt formaalse „manuali väikese kirjana“.

Kõrge kontsentratsiooniga vesinikku tootvate inhalatsiooniseadmetega on kirjeldatud ka reaalseid plahvatusjuhtumeid, mistõttu on seadme konstruktsioon, gaasivool, ventilatsioon ja korrektne kasutamine päriselt olulised ohutusküsimused. 

Hydroxy Home'i juhendis on kirjeldatud ka mitut seadmesse ehitatud kaitsemehhanismi, sealhulgas veepuuduse, kõrge temperatuuri ja võimsusega seotud kaitset. 

Üks asi, millele Hydroxy Home'i kasutamisel kindlasti tähelepanu pöörata

Vesi.

Juhendi järgi ei tohiks masinasse panna kraanivett ega mineraalvett, vaid kasutada tuleb deioniseeritud või destilleeritud vett, mille elektritakistus vastab seadme nõuetele.

Juhend põhjendab seda sellega, et tavavees olevad ioonid võivad ladestuda elektroodidele ning kahjustada elektrolüüsisüsteemi. 

See on üks nendest praktilistest detailidest, mida on lihtne eirata, aga masina pikaajalisel kasutamisel võib see olla päris oluline.

Kas Hydroxy Home on siis väärt proovimist?

Molekulaarset vesinikku uuritakse päriselt. Olemas on randomiseeritud kontrollitud uuringuid, süstemaatilisi ülevaateid ja meta-analüüse ning selle võimalik mõju oksüdatiivsele stressile, põletikulistele protsessidele ja taastumisele on teaduslikult huvitav.

Mind huvitab minu keha taastumine ja tervis ning ma olen valmis proovima ka asju, mille teadus alles areneb – juhul, kui ma saan samal ajal aru, mida me teame ja mida me veel ei tea.

Ma ei hakka Hydroxy Home'i kasutades vähem magama.

Ma ei jäta ära oma taastumispäevi.

Ma ei hakka sellepärast sööma vähem valku ega jätma treeningute ümber süsivesikuid söömata.

Ja ma ei kasuta vesiniku inhalatsiooni haiguse ravi asemel.

Minu jaoks tulevad endiselt esimesena uni, toit, liikumine, stressi juhtimine ja piisav taastumine.

Kui need asjad on paigas, siis võib olla täiesti põnev uurida, kas sinna kõrvale annab midagi veel lisada.

Praegu on Hydroxy Home minu jaoks just selline asi: mitte imeravi, vaid huvitav lisavõimalus, mille kohta teadus alles koguneb.

Ja kuna ma seda nüüd ise kasutan, tahan ma ka päriselt jälgida, mida ma enda enesetundes ja taastumises märkan, et osata enda kogemusest ausalt rääkida.

Kui see tekitas ka sinu uudishimu, siis Hydroxi Health epoes kehtib sooduskood: LY10 , mis annab parima pakkumise toodetele https://hydroxy.health/tooted/